Rasedus ja imetamine on periood, mil enamasti paljud varem nn lubatud protseduurid muutuvad keelatuks ning seisund on otsene vastunäidustust tugevatele invasiivsetele lähenemistele – kõik selleks, et ühelt poolt kaitsta kasvavat loodet või rinnapiimaga edasiantavat kui ka seetõttu, et protseduuride teostamine muutub justkui ka ebaeetiliseks – värskele ja tulevasele emale peaks pakkuma piisavalt sära “loomulik raseduse kuma”.
Tegelikult võivad ka nahareaktsioonid olla etteaimamatud sh toime- ja mõjuaeg võib olla teistsugune (nt oodatust hulga lühem ja nt liigsete kõrvalmõjudega), kuna organism on niivõrd suures hormonaalses muutuses/seisundis.
Siiski ei saa välistada, et raseduse ja imetamise ajal on tõeliselt ebamugav olla halva ja veel kehvema näonahaga ning seetõttu on ikkagi teatud asjad sel ajal eetiliselt ja protseduuriliselt lubatud. Ei ole tegelikult ju mõnus, kui raseduse ajal või värskel emal muutub näonahk väsimusest tuhmiks, tekivad tugevamad vistrikud, ketendavad laigud või laienenud veresooned jmt.
Raseduse ajal muutub märkimisväärselt hormonaalne tasakaal organismis, milleta ei olekski rasedus võimalik. Raseduse esimesel trimestril suureneb östrogeeni, progesterooni ning androgeenide tase organismis. Suurenenud androgeenide (peamiselt testosterooni) tase mõjutab rasunäärmete laienemist ja rasu tootmist. Naha pinnal väljendub see tihti “õlise” kihina, millele lisaks võib olla muutusi jumes, näiteks sinakad silmaalused ning tumedamad alad ninaümbruses ja põskedel. Suurenenud veremahu, rasunäärmete töö ja veepeetumise tõttu võivad mõned naised tajuda „pregnancy glow" ("rasedusaegse sära“) efekti, kuid uuringud on näidanud, et lausa 42% naistest kannatavad hoopis rasedusaegse akne käes.
RASEDUSAEGNE AKNE
Probleemse naha peamised põhjused on liigne rasueritus, rasunäärmete sarvestumise häired, aeglustunud mikrovereringe ja bakterid. Kui naha mikrovereringe on aeglane, siis aeglustub ka surnud naharakkude irdumine ning toimub nende kuhjumine ehk liigne sarvestumine, mille tulemusel on rasu pääs nahale takistatud. See võib väljenduda teinekord ka nn tugevalt kuiva nahana, millel on ka ebameeldivad vistrikud ehk pinnakuiv nahk, aga siiski akne.
Kui rasu ei pääse naha pinnale, koguneb liigne rasu karvanääpsu, millest tekib soodne keskkond bakterite elupaigaks ning põletikukolde tekkeks. Probleemne nahk vajab seetõttu regulaarset hooldust (happe)koorimise näol. Varajane ravi happekoorimiste näol hoiab ära akne süvenemise ja põletikujärgsete armide teket. Raseduse ajal on täiesti ohutu kasutada kergemaid happeid nagu glükonalaktoon ja mandelhapet ning C-vitamiini sisaldavaid seerumeid, mis aktiveerivad rakkude uuenemist.
LAIENENUD VERESOONED, KUPEROOSA
Raseduse ajal suureneb vere üldmaht 1-1,5 l võrra. Progesterooni ja veremahu suurenemise tõttu, lihaste ja veresoonteseinte nõrgenemise tõttu võivad esineda kapilaaride laiendid näol. Hoidmaks ära tulevikus kuperoosa probleemi, on soovitatav alustada ravi võimalikult vara. Selle jaoks on hea kasutada naha vastupanuvõimet suurendavaid ja veresooni tugevdavaid tooteid kodus lisaks happekoorimise protseduuridele.
PIGMENDILAIGUD
Suurenenud progesterooni ja östrogeeni tase organismis muudab ka melaniini tootmise aktiivsemaks, mistõttu on raseduse ajal suurenenud oht pigmendilaikude (melasma) tekkeks. Raseduse ajal on ohutu kasutada nahka helendavaid seerumeid ja kreeme, mis sisaldavad arbutiini (pärsib melaniini sünteesi 39% võrra), metüülhüdroksübensoaati, buddjela axillarist, mida saadakse Aasias kasvavatest taimedest.
KUIVUS
Mitte vähem oluline koorimisest ja naha puhastusest on ka naha niisutamine. Raseduse ajal võib muutuv hormoontasakaal põhjustada naha kuivust ja elastsuse kadu, kuna suurem osa organismi kollageen-ja elastiinkiudude varu suunatakse eelkõige kõhu kudede venivuse loomisele. Selline olukord võib põhjustada näonaha kuivust, ketendust, kiskumistunnet ja ärritust. Kuiv nahk võib põhjustada nahale mikrolõhesid ja -rebendeid, mis võivad progresseeruda ekseemiks (ekseemide kohta loe rohkem siit) või põletikuks ning jätta jäljed armide näol. Peale hormonaalse tasakaalu muutumise mõjutab naha niiskustasakaalu ka tarbitava vedeliku hulk, liigne näonaha pesemine, rasedusaegne stress ja toitumine.
RAVI KLIINIKUS
Kõik eelnimetatud mured on lahendatavad regulaarse happekoorimise ning sobiliku koduse hoolduse abil. Veelkord - raseduse ajal on täiesti ohutu kasutada kergemaid happeid nagu glükonalaktoon (suhkruroohape) ja mandelhape ning C-vitamiini seerumid.
Raseduse ajal peab hoiduma aga retinooli, A-vitamiini derivaatidest, salitsülaatidest, salitsüülhappest (tuntud ka kui beeta-hüdroksühape), kuna need omavad teratogeenset mõju.
Palju küsimusi tekitab ka glükoolhappega toodete kasutamine. Uuringud on näidanud, et tooted, milles glükoolhappe sisaldus jääb vahemikku 10-15% on täiesti ohutud kasutamiseks nii raseduse kui ka imetamise ajal. Glükoolhappe eesmärk on eemaldada surnud naharakke näonaha pinnalt ning ergutada mikrovereringe ning ainevahetuse toimimist rakkudes, kuid ei mõjuta organismi vereringet üldiselt. Glükoolhappega tugevaid koorimisi on siiski soovitav vältida, sest naha tundlikkus on rasedusega muutunud ja võib olla oht pigmendilaikude tekkeks. Protseduuride osas tuleks alati pidada nõu teadliku spetsialistiga, kes oskab soovitada õigeid ja ohutuid tooteid ning protseduure.
Laboratoires Renophase Paris happekoorimise naharavi kohta loe lähemalt siit.
Comments