Siin on kirjas 10 arvamust päikese kohta - kummutame neid, lükkame ümber ja kinnitame. Artikkel ilmus 13.06.2019 Naistelehes.
Tekst: Esteetilise meditsiini õde Kristine Kõps
1. Ma ei päevita vaid olen niisama õues. See tähendab, et mul ei ole päikesekreemi vaja.
Müüt. Päikesekiired püüavad meid ja jõuavad meieni ka õues niisama viibides olenemata sellest, kas oleme konkreetselt päevitamas või mitte ja nahka kahjustav valgus teeb oma tööd kõigest hoolimata. Kuna päikesevalgus koosneb nähtavast valgusest, infrapuna- ja ultraviolettkiirgusest ehk UVK-st (UVA, UVB, UVC), siis on oluline valida just laia toimespektriga päikesekaitsekreem, mis kaitseb meid ka kõige tugevamate kiirte eest, milleks on UVA. Viimane on olemuselt salakaval, kahjustades juba varakevadel tugevalt nahka läbi auto- või aknaklaasi, tekitades ühe näitena naha pigmenteerumist.
2. Tahan pruuniks saada. Päikesekreem takistab seda ning seetõttu ma kreemi ei kasuta.
Müüt. Ka päikesekaitsekreem ei kaitse meid päikese eest 100% ega meie nahka päevitumise eest täielikult. Teatud kiirgus jõuab kõigest hoolimata meie nahale kahju teha, kuna tihti ei kanta päikesekaitsekreemi nahale õigesti, õiges koguses või piisava sagedusega. Naha pigmenteerumine ehk päevitumine on naha kaitsereaktsioon ning mitte üheski võtmes "tervislik päevitumine". Selleks, et viia omakorda miinimumini nahale tekkiv kahju paratamatusest, tuleks kasutada päikese käes viibimise järgselt toitvaid antioksüdant-tooteid, mis neutraliseerivad rakkudes tekkinud vabad radikaalid ja taastavad päikese poolt kahjustada saanud naha. Nendeks on näiteks c-vitamiini tooted või AHA ehk puuviljahappeid sisaldavad tooted.
3. Meie kliimas piisab SPF 15 faktoriga päikesekaitsekreemist. SPF 30 ja suurema faktoriga on liiast ja need jäägu soojamaareiside jaoks.
Nii ja naa. SPF 15 võiks meie kliimas olla minimaalne päikesekiatsefaktor igal ajal. Kirjanduse järgi on kõige soovituslikum kasutada regulaarselt siiski SPF 30, mis on oma nahka kaitsvate omaduste poolest siiski oluliselt parem.
4. Päikesekreemides on kahjulikud ühendid (nt uuemates kreemides nanoosakesed), mis imenduvad läbi naha vereringesse ja võivad põhjustada haigusi. Seetõttu on päikesekreemi kasutamine kahjulik.
0 tolerantsiga toodet ei ole kindlasti olemas, küll aga on soovituslik leida enesele päikesekaitsekreem, mis ärritab nahka kõige vähem (nendeks leitakse peamiselt olevat füüsikaliste kaitseomadustega päikesekaitsekreemid, mis sisaldavad tsinkoksiidi ja titaandioksiidi). Need jäävad naha pinnale ning peegeldavad UV-kiirgust. Nanoosakesi sisaldavad kreemid ei imendu vereringesse, vaid vastupidi, nad lähevad naha sisse optimaalselt ja ühtlaselt, tagades ka teiste kreemi lisatud ja nahale vajalike ainete parema jagunemise nahas, pakkudes nahale nii kaitset kui taastavat jõudu.
5. Suvel pilvise ilmaga ei ole päikesekreem üldse vajalik, sest päike pilve tagant nahale kahju ei tee. Ning augustist alates on päikesekiirgus juba nii väike, et siis ei ole kreemi enam vaja.
Müüt. Päikesekiired jõuavad teatud tasemel alati ka läbi pilve maapinnani ja meie nahani. Meie avatud kehaosad saavad alati kõige rohkem valgust ja ka kahjustusi päikeselt. Vaadake nahka, mis on enamjaolt valgusele varjatud - kui palju esineb seal pigmenteerumist, pinnal olevaid punaseid veresoonekesi ja ebaühtlast nahastruktuuri?
6. Mul on tõmmu nahk ning ma ei saa kunagi päikesepõletust. Seetõttu ei vaja ma kaitsekreemi.
Müüt. Tumedama nahatüübiga inimesed vajavad samamoodi päikesekaitsekreemi, sest päikesevalgus jõuab ka nende nahapinnale, tekitades täpselt samasuguseid reaktsioone naha sees.
7.Kui ma olen õue või randa minnes korra kreemi nahale kandnud, sellest piisab. Rohkem ei ole vaja.
Oleneb, kaua ja mil viisil te õues aega veedate. Kui te higisitate, ujute ja teete tugevat sporti või päevitate rannas, peate te kindlasti päikesekaitsekreemi teatud aja tagant uuesti nahale aplikeerima, sest nii tagate te nahale stabiilse kaitse ja võimaluse, et nahalt ära valgunud kreem teie kaitsevõimet vähendab. Soovituslik on kreemi peale kanda 30min enne päikese kätte minekut ning seejärel 2-3 tunni möödudes (päikese käes viibides).
8. Hoolikas päikesekaitsekreemide kasutamine aeglustab kortsude teket ja vähendab ka pigmendilaikude tekkimist.
Jah, sest päikesevalguse hulk meie nahale on otseses seoses naha vananemisega. Päike tekitab nahas osküdatiivset stressi, mis piltlikult öeldes lööb nahas süsteemi segamini. Päike kuivatab meie nahka (väheneb hüaluroonhappe ehk HA hulk) ja lõhub kollageeni ja elastiini sidemeid. Need on otseses seoses väsinud, kuiva, kortsus ja lõtvunud nahaga - mida rohkem lõhutud ja päikesest kahjustunud nahk, seda kehvemas seisu ta on.
9. Eelmisest suvest järele jäänud päikesekreemi (isegi kui see on nt spray-pudelis ja õhk kreemile ligi ei pääse) ei tohi uuel suvel enam kasutada, sest see on juba riknenud.
Päikesekaitsekreemi kasutusele võttes peaks see kindlasti olema alati uus ehk avamata ja selle kasutamsie korral peaks jälgima alati ka soovituslikku etteantud tähtaega ehk tavapäraselt on pakenditel peal "6M", mis tähendab, et alates kuus kuud avamisest on toote säilivusaeg. Hiljem kreemi peale aplikeerides ei pruugi kreem enam olla sama kaitsva efektiga.
10. Päikesekaitsekreemi kasutamine ei lase kehal D-vitamiini sünteesida.
Müüt. D-vitamiini sünteesimine ja päikesekaitsekreemi kasutamine ei ole kuidagi omavahel seotud. D-vitamiini varu saab inimene kätte juba 15-minutilise jalutuskäiguga päikesevalguse käes. Kõik, mis läheb sealt edasi, on seotud õnnehormoon serotoniin tootmisega, mis tagab "päikesevannide" poolt tekitatava heaolutõusu mitte D-vitamiini taseme tõusu organismis.
Commenti